Milliseid komponente vajab terviklik väravaautomaatika lahendus?

Terviklik lahendus ei koosne ainult ajamist

Terviklik väravaautomaatika lahendus koosneb sobivast ajamist, juhtimisseadmetest, ohutusseadmetest, elektritoitest ja värava konstruktsiooniga sobivast paigaldusest. Ajam on süsteemi keskne osa, kuid sellest üksi ei piisa värava juhtimiseks ega liikumisteel olevatele takistustele reageerimiseks.

Põhikomponendid ja valikud on üldjuhul järgmised:

• värava tüübile, kaalule, laiusele ja kasutussagedusele vastav ajam;
• juhtimisviis, näiteks pult, koodpaneel, võtmelüliti või GSM-lahendus;
• fotosilmad ja vajaduse korral värava liikumisest märku andev vilkur;
• sobiv elektritoide ning süsteemi ühendamiseks vajalik paigaldus;
• värava konstruktsiooniga ühilduvad kinnitused ja mehaaniline lahendus.

Üht universaalset komplekti ei ole, sest liugvärav ja tiibvärav vajavad erinevat tüüpi automaatikat. Lõplik komponentide valik sõltub ka kasutajate arvust, läbipääsu avamise viisist ning sellest, kas automaatika kavandatakse koos uue väravaga või lisatakse olemasolevale väravale. Olemasoleva värava puhul tuleb enne valikut hinnata selle konstruktsiooni ja liikumist.

Ajam tuleb valida värava tüübi ja koormuse järgi

Liugväravale valitakse liugvärava automaatika ja tiibväravale tiibvärava automaatika, sest neid ajameid ei saa pidada omavahel universaalselt asendatavaks. Sobiva seadme leidmiseks tuleb vaadata värava tegelikke omadusi, mitte lähtuda üksnes sellest, milline ajam on juba olemas või varem mujal kasutusel olnud.

Ajami valimiseks tasub koondada järgmised andmed:

• kas tegemist on liugvärava või tiibväravaga;
• ava ja värava laius;
• värava kaal;
• tiibvärava puhul ühe väravatiiva laius ja kaal;
• eeldatav avamiste ning sulgemiste sagedus;
• kas seade paigaldatakse uuele või olemasolevale väravale;
• millises kasutuskohas ja millise vajaduse jaoks värav tööle hakkab.

Kasutussagedus aitab eristada tavapärase koduse kasutuse vajadust intensiivsemaks tööks mõeldud lahendusest. Liiga väikese jõudlusega ajam võib kuluda kiiresti, mistõttu tuleb selle tööpiire võrrelda värava mõõtmete ja koormusega.

Ka varem teise süsteemi juures töötanud ajami puhul on vaja teha eraldi sobivuskontroll. Varasem töökorras olek ei näita iseenesest, et seade vastab uue värava tüübile, mõõtmetele, koormusele ja kasutusotstarbele.

Juhtimisseadmed valitakse kasutajate ja läbipääsuvajaduse järgi

Sobiv juhtimisseade sõltub sellest, kes väravat kasutavad ja kuidas peab läbipääsu avamine igapäevaselt toimuma. Väravaautomaatikale saab lisada puldi, koodpaneeli, võtmelüliti, GSM-lahenduse või muu süsteemiga sobiva juhtimisviisi.

Valikut aitab teha praktiline kasutusolukord:

• pult sobib kasutajale, kellel peab avamisvahend kaasas olema;
• koodpaneel võimaldab korraldada läbipääsu sisestatava koodi abil;
• võtmelüliti sobib olukorda, kus avamine peab toimuma võtmega kindlas asukohas;
• GSM-lahendus võimaldab kasutada värava juhtimiseks telefoni.

Kui kasutajaid on mitu, tasub enne tellimist läbi mõelda, kui palju pulte vajatakse või kas telefonipõhine juhtimine vastab paremini kasutajate ja läbipääsu korraldusele. Juhtimisviisi valikut mõjutavad ka objekti turvanõuded.

Hinnapäringus on kasulikum kirjeldada kasutajaid ja soovitud avamisloogikat kui nimetada ainult ühe seadme mudel või ajam. Näiteks võib märkida, kas väravat kasutavad üks pere, töötajad või erinevad külastajad ning kas avamine peab toimuma puldi, koodi, võtme või telefoni abil.

Ohutusseadmed täiendavad automaatika põhikomplekti

Fotosilmad ja vilkur täidavad erinevaid ülesandeid: fotosilmad aitavad reageerida värava liikumisteel olevale takistusele, vilkur aga annab nähtavalt märku värava liikumisest. Neid ei tasu käsitleda ajamist eraldiseisvate juhuslike lisadena, vaid kavandatava süsteemi osadena.

Fotosilmade ülesanne on peatada värav, kui keegi jääb selle liikumisteele. See on oluline nii liugvärava kui ka tiibvärava puhul, kuid vajalike ohutusseadmete valik tehakse koos ajami ja ülejäänud lahendusega, lähtudes konkreetse objekti tingimustest.

Vilkur annab kasutajatele ja läheduses viibijatele märku, et värav liigub. Selle vajadust hinnatakse seega värava asukoha, nähtavuse ja kavandatud süsteemi järgi, mitte üksnes selle põhjal, kas ajam suudab väravat avada ja sulgeda.

Pärast seadmete paigaldamist tuleb juhtimine programmeerida ning ohutuse toimimine testida. Nii kontrollitakse tervikut, mitte ainult ajami liikumist. Ohutusseadmed tuleb seetõttu määrata enne lõpliku komplekti kinnitamist ja arvestada süsteemi ühendamisel ning seadistamisel.

Enne komponentide valimist kontrolli väravat ja elektritoidet

Olemasolevale väravale saab sageli automaatika lisada, kuid enne seadmete valimist tuleb hinnata värava konstruktsiooni, liikuvust ja elektritoidet. Automatiseerimiseks ei piisa üksnes sobiva laiuse või nimivõimsusega ajami leidmisest, sest värav peab saama vabalt liikuda ja selle mehaanilised osad peavad olema kontrollitud.

Enne lahenduse valimist tasub üle vaadata:

• konstruktsiooni üldine seisukord;
• kas värav liigub vabalt kogu ettenähtud ulatuses;
• tiibvärava hingede seisukord;
• liugvärava rullikute seisukord;
• värava tüüp, mõõtmed ja teadaolev kaal;
• elektritoite olemasolu ning olukord objektil;
• eeldatav kasutussagedus.

Kontroll on vajalik ka siis, kui olemasolev värav töötab käsitsi näiliselt probleemideta. Konstruktsiooni, liikuvaid osi ja automaatikat hinnatakse eraldi, et valida konkreetsele väravale sobiv lahendus.

Sobimatu automaatika ei tähenda automaatselt kogu värava väljavahetamist. Konstruktsioon võib jääda kasutusse, kuigi juhtimine või mõni muu osa vajab muutmist. Otsus tehakse olemasoleva olukorra ja soovitud tulemuse põhjal.

Kui kaal, mõõt või elektritoite kohta käiv tehniline näitaja ei ole teada, märgi see päringus selgelt. Väärtuse oletamise asemel saab siis arvestada, et vastav asjaolu vajab sobivuse hindamisel täpsustamist.

Milline info lisada tervikliku lahenduse hinnapäringusse?

Hea hinnapäring kirjeldab nii väravat, objekti kui ka kavandatud kasutust, et pakkumise saaks koostada tegeliku vajaduse põhjal. Tehnilisi andmeid ei pea juurde mõtlema, kuid teadaolev info ja lahtised küsimused tuleb selgelt eristada.

Lisa päringusse võimaluse korral:

• kas tegemist on liugvärava või tiibväravaga;
• kas värav on uus või juba olemas;
• ava ja värava laius;
• tiibvärava puhul ühe väravatiiva laius;
• värava või ühe tiiva teadaolev kaal;
• eeldatav kasutussagedus;
• kasutajate arv ja kasutusvajaduse lühikirjeldus;
• soovitud juhtimisviis, näiteks pult, kood, võti või telefon;
• olemasoleva värava konstruktsiooni ja liikuvate osade seisukord;
• teadaolev elektritoite olukord;
• mõõdud või muud tehnilised andmed, mis vajavad veel täpsustamist.

Päringule võib lisada ka lühikese kirjelduse sellest, kuidas sõidukid ja inimesed väravat kasutavad. See aitab siduda juhtimise, kasutussageduse ja ohutusseadmed üheks lahenduseks.

Oleme aiaehitiste ja väravate tootja ning paigaldaja, pakume väravaautomaatikat ja aitame sobiva lahenduse valikust kuni valmistamise ja paigalduseni. Koostame objekti ja soovitud lahenduse põhjal arusaadava pakkumise, mistõttu annab täpne lähteinfo hinnapäringule selge aluse.