Prügimaja levinumad probleemid ja ohumärgid

Lühidalt: millised prügimaja ohumärgid vajavad tähelepanu?

Prügimaja juures vajavad tähelepanu nii nähtavad konstruktsioonikahjustused kui ka muutused uste, lukustuse ja konteinerite liikumistee kasutamisel.

Kontrolli eelkõige järgmisi märke:

• rooste, kooruv viimistlus ja kahjustunud pinnad;
• lahtised, puuduvad või nihkunud kinnitused;
• viltune, vajunud või raskesti liikuv uks;
• halvasti kohakuti jõudev riiv või lukk;
• lahtised, paindunud või puuduvad katuseosad;
• konstruktsiooni silmaga nähtav kaldumine või vajumine;
• takistused konteinerite liikumisteel;
• pärast vihma prügimajja või selle ümber püsima jääv vesi.

Kohe vajavad tähelepanu lahtised või kukkumisohus osad, tugevalt deformeerunud detailid ja olukord, kus tavapärane kasutamine on takistatud. Sellisel juhul piira võimaluse korral probleemse ala kasutamist ja küsi spetsialistilt hinnangut. Seisukorda tasub kontrollida rahulikult vaadeldes, mitte konstruktsiooni jõuga liigutades ega kahjustatud osi lahti võttes.

Metallosade, ühenduste ja viimistluse nähtavad kahjustused

Metallosade kontrolli tasub alustada kohtadest, kus kahjustus võib jääda esmapilgul varju: postide alumistest osadest, nurkadest, liitekohtadest ja kinnituste ümbrusest. Vaata üle ka kohad, kuhu on kogunenud mustust või kus pind püsib niiske.

Märgi üles:

• värvkatte koorumine, kriimustused ja värvimuutused;
• roostetäpid või suuremad korrodeerunud alad;
• paisunud, lainetavad või läbivalt kahjustunud pinnad;
• lahtised, puuduvad või nihkunud poldid, kruvid ja katted;
• detailid, mis ei asu enam teiste osadega samas joones.

Keevisliidete juures otsi nähtavaid pragusid, eraldunud servi ja kuju muutumist. Ära proovi ühenduse tugevust raputamise, painutamise või löömisega kontrollida. Foto aitab kahjustust dokumenteerida, kuid selle järgi ei pruugi olla võimalik määrata kogu kahjustuse ulatust.

Üksik pindmine jälg ja mitut detaili hõlmav kahjustus ei tähenda sama. Tee seepärast igast probleemist vähemalt kaks pilti: lähivõte pinna või ühenduse seisukorrast ning üldvaade, mis näitab detaili asukohta konstruktsioonis. Nii on hiljem lihtsam võrrelda, kas muutus püsib samasugune või laieneb.

Uste, hingede ja lukustuse kasutusprobleemid

Ukse seisukorda näitab kõige paremini see, kas uks liigub tavapäraselt ning sulgub ilma jõudu kasutamata, vastu maad hõõrumata või ava serva takerdumata. Sulgumisprobleemi võimalikuks põhjuseks võib olla ka ukse liikumisteele sattunud lumi, jää, praht, taimestik või muu kõrvaldatav takistus.

Vaata, kas ukseleht on silmaga nähtavalt vajunud, ukse ja lengi vahe on ebaühtlane või hinged ja muud kinnitused on lahti. Kontrolli suletud ukse juures, kas riiv ja lukk jõuavad õigesse kohta. Halb kohakuti jõudmine koos hõõrdumise või nähtava viltususega võib viidata sellele, et probleem ei piirdu üksnes lukuga.

Kriuksumise, ragisemise või kraapimise korral salvesta võimalusel videole üks tavapärane avamis- ja sulgemistsükkel. Heli tekkimise hetk ja asukoht annavad hindamiseks rohkem infot kui üksnes märkus, et uks teeb müra.

Ära sunni ust liikuma, kui see on nähtavalt viltu, kinni kiilunud või mõni kinnitus on lahti. Sellises olukorras katkesta ukse kasutamine, sest jõuga sulgemine ei selgita probleemi põhjust ja võib olemasolevat kahjustust süvendada.

Katus, aluspind ja paigalduskoht: probleemid, mis mõjutavad igapäevast kasutamist

Katus, aluspind ja sissepääsu ümbrus mõjutavad otseselt seda, kas prügimaja ning konteinerite liikumistee on tavapäraselt kasutatavad. Katust vaadeldes kontrolli maapinnalt, kas selle servades või pinnal on lahtiseid, paindunud, nihkunud või puuduvaid osi. Pärast vihma vaata, kas vesi jõuab prügimajja.

Aluspinna juures pane tähele pragusid, vajunud kohti ja ebatasasusi. Probleemile võib viidata ka see, kui uks on hakanud vastu maad käima või konteineri liigutamiseks tuleb ületada varem puudunud serv. Sissepääsu ees ning põranda ja aluspinna servades püsiv vesi tasub samuti dokumenteerida.

Konteinerite liikumistee peaks olema piisava liikumisruumiga ning vaba kõrgetest servadest, lahtistest detailidest ja muudest takistustest. Prügimaja kavandamisel arvestame konteinerite arvu ja mõõtude, tühjendamise ning objekti tingimustega. Ukse asukoht ja ligipääs kuuluvad seetõttu oluliste lähteandmete hulka.

Lumi, praht ja ülekasvanud taimestik võivad varjata nii pinnakahjustusi kui ka takistusi. Pärast nende eemaldamist vaata ala uuesti üle ja pildista nähtavale tulnud muutused.

Kuidas eristada väikest hooldusvajadust suuremast probleemist?

Puhastamisest või lihtsa takistuse eemaldamisest võib piisata siis, kui probleem tuleneb lahtisest prahist, lumest, jääst või taimestikust ning konstruktsioon, uks ja kinnitused näivad pärast ala puhastamist terved. Seejärel kontrolli, kas uks ja konteinerite liikumistee toimivad taas tavapäraselt.

Spetsialisti hinnangut tasub küsida, kui:

• sama probleem tuleb pärast takistuse eemaldamist tagasi;
• kahjustatud ala suureneb või selle kuju muutub;
• mitu ühendust või detaili on korraga nihkunud;
• ukse avamine või sulgemine nõuab jõudu;
• konstruktsioon on silmaga nähtavalt vajunud või kaldu;
• mõni osa on lahti, tugevalt deformeerunud või kukkumisohus.

Selliseid kahjustusi ei tule omal käel sirgeks suruda ega juhuslike vahenditega toestada. Samuti ei tasu korrodeerunud või pragunenud kohta enne seisukorra hindamist lihtsalt uue viimistluskihiga katta, sest nähtav muutus jääb siis varju.

Võrdle värskeid pilte võimaluse korral varasematega. Sama nurga alt tehtud fotod aitavad märgata, kas pragu, vajumine, pinnakahjustus või detailide nihe on püsinud muutumatuna või aja jooksul süvenenud.

Mida pildistada ja hinnapäringule lisada?

Hea hinnapäring näitab korraga nii kahjustuse detaili, kogu prügimaja kui ka paigalduskoha tingimusi. Tee fotod kõigist külgedest, sissepääsust ja ümbrusest. Probleemsest kohast lisa lähivõte ning laiem pilt, millelt on näha selle asukoht konstruktsioonis.

Ukse liikumisprobleemi või ebatavalise heli korral lisa võimalusel video ühest tavapärasest avamis- ja sulgemiskorrast. Ära tee videot ukse jõuga liigutades, kui see on kinni kiilunud, nähtavalt viltu või lahtise kinnitusega.

Kirjeldusele lisa:

• millal probleem esimest korda ilmnes ja kas see kordub;
• millistes oludes muutust märkasid;
• kuidas see mõjutab ukse või konteinerite kasutamist;
• konteinerite arv ja välismõõdud;
• prügimaja üldmõõdud ning ukse asukoht;
• liikumisruumi, sissepääsu ja ligipääsu kirjeldus;
• soovitud lahendus või muudatus, kui see on juba teada.

Valmistame prügimaju ja prügikastide varjualuseid ning koostame pakkumise objekti ja soovitud lahenduse põhjal. Konteinerite arv ja mõõdud aitavad valida sobiva põhiplaani, pakkumise käigus saab täpsustada mõõte, materjale, katust, lukustust ja muid lisasid.