Milline prügimaja valida: lahenduste, suuruse ja materjalide võrdlus

Sobiv prügimaja lähtub konteineritest ja objekti tingimustest

Prügimajad: valikud ja võrdlus algab kasutatavate konteinerite arvust ja mõõtudest. Nende andmete põhjal saab valida sobiva põhiplaani ning täpsustada ukse asukohta, seinte täidet, katust, lukustust ja värvitooni.

Peamisi valikuid saab võrrelda nii:

Lahenduse valikul tuleb arvestada ka paigalduskoha ja kasutajate arvuga. Paigaldaja.ee oma lehel toodud nelja konteineri lähtevariandil on kahepoolsed uksed ja suurem liikumisruum. Kuue konteineri lähtevariandil on lai teenindusava, lukustus ning võimalus jaotada prügimaja sektsioonideks. Erikujulise ala lahendus kavandatakse objekti mahu ja mõõtude järgi.

Paigaldaja.ee valmistab prügimaju ja prügikastide varjualuseid. Ettevõte aitab sobiva lahenduse valikust kuni valmistamise ja paigalduseni ning koostab objekti ja soovitud lahenduse põhjal pakkumise. Päringu esimene lähtepunkt on konteinerite arv ja mõõdud, mille järel saab täpsustada ülejäänud detailid.

Lahtine varjualune või suletud ja lukustatav prügimaja?

Avatud varjualune sobib siis, kui esmatähtis on lihtne ligipääs, suletud prügimaja aga siis, kui vaja on piirata kõrvaliste kasutajate juurdepääsu ja kaitsta konteinereid tuule eest. Lukustatav lahendus aitab hoida juurdepääsu õigustatud kasutajatel, suletud seinad vähendavad aga konteinerite ümberkukkumise või paigast nihkumise ohtu tugeva tuulega.

• Lahtine varjualune: konteineritele pääseb kiiresti ligi ning uksi ei ole vaja avada. See sobib objektile, kus juurdepääsu piiramine pole peamine eesmärk.
• Osaliselt suletud lahendus: seinad varjavad konteineriala ja pakuvad valitud külgedelt tuulekaitset, kuid sissepääs võib jääda avatuks. Täide ja värvitoon võimaldavad lahenduse ümbrusega sobitada.
• Uste, katuse ja lukustusega prügimaja: sobib juhul, kui kõrvaliste ligipääsu piiramine on oluline. Teenindusava peab võimaldama konteinereid mugavalt sisse ja välja liigutada.

Katus ja lukustatavad uksed ei ole iga projekti kohustuslikud osad, vaid valime need kasutajate arvu ning objekti tingimuste järgi. Visuaalse sobivuse kõrval tuleb hinnata ka seda, kuidas elanikud ja jäätmevedaja konteineriteni pääsevad.

Planeerimise lähtekohaks võib olla nelja konteineri lahendus kahepoolsete uste ja suurema liikumisruumiga. Kuue konteineri puhul võib sobida lai teenindusava, lukustus ning vajaduse korral sektsioonideks jaotus. Need ei ole jäigad mudelid, vaid lähtevariandid, mida kohandame konteinerite ja paigalduskoha järgi.

Metallist või puidust prügimaja: mida materjali valikul võrrelda?

Metallist või puidust prügimaja valik sõltub eelkõige konstruktsioonist, viimistlusest, soovitud väljanägemisest ja sellest, millist hooldust ollakse valmis tegema. Kumbki materjal ei ole alati parem, sest sama nimetuse taga võivad olla erineva karkassi, seinatäite ja pinnatöötlusega lahendused.

Metallist prügimaja puhul võib karkass olla valmistatud terasest või nelikanttorudest keeviskonstruktsioonina. Viimistlusena kasutatakse muu hulgas kuumtsinkimist või värvimist. Need on turul kasutatavad variandid, mitte iga metallist prügimaja automaatsed omadused. Puitu kasutatakse samuti prügimajade ehitusmaterjalina ning see võib olla sobiv valik siis, kui soovitud välimus või ümbruse arhitektuur seda eelistab.

Pakkumisi võrreldes tasub küsida:

• millest on valmistatud karkass ja seinte täide;
• milline pinnatöötlus või viimistlus sisaldub;
• millised osad vajavad hooldust ja mida see tähendab;
• kas lahendus sisaldab katust, uksi, lukustust ja paigaldust;
• millised värvitoonid ning kujundusvariandid on konkreetses pakkumises ette nähtud.

Võrrelda tuleb terviklikku konstruktsiooni, mitte ainult põhimaterjali nimetust. Nii saab kõrvutada sama mahutavuse ja varustusega lahendusi ning valida objekti välisilme ja hooldusootusega sobiva variandi.

Prügimaja suurus algab konteinerite arvust ja mõõtudest

Prügimaja peab olema nii suur, et kõik kavandatud konteinerid mahuvad valitud paigutusega sisse ning neid saab teenindusava kaudu liigutada. Seetõttu ei tasu valida standardmõõtu enne, kui konteinerite andmed ja jäätmeala tingimused on teada.

Mõõtude planeerimisel kasutame sellist praktilist järjestust:

• Konteinerid: märkige nende arv ning iga konteineri laius, sügavus ja kõrgus.
• Paigutus: näidake, kas konteinerid paiknevad ühes reas, vastakuti või eraldi sektsioonides.
• Ligipääs: kirjeldage kasutajate ja jäätmevedaja liikumissuunda ning konteinerite sisse- ja väljaviimise teed.
• Uksed: määrake soovitud asukoht ja avanemissuund, et need sobiksid konteinerite paigutusega.
• Lisavalikud: pange kirja sektsioonide, katuse, lukustuse ja muu soovitud varustuse vajadus.

Nende andmete põhjal saab koostada põhiplaani ning hinnata vajalikku liikumisruumi ja teenindusava paiknemist. Prügimaja mõõdud sõltuvad seega konteineritest, nende paigutusest, ustest, ligipääsust ja võimalikust sektsioonideks jaotusest.

Erikujulisel või piiratud alal võtame lähtekohaks objekti tegeliku mahu ja mõõdud. Lõplikku lahendust ei tasu määrata ainult mahutavuse järgi, sest sama arvu konteinerite jaoks võib eri paigutuse korral olla vaja erinevat põhiplaani.

Kontrollnimekiri enne prügimaja hinnapäringu saatmist

Hinnapäringu kõige olulisemad lähteandmed on konteinerite arv ja iga konteineri mõõdud, millele tasub lisada ülevaade paigalduskohast, ligipääsust ning soovitud lahendusest.

Koondage päringusse järgmine info:

• konteinerite arv ning iga konteineri laius, sügavus ja kõrgus;
• prügimajale kavandatud ala pikkus ja laius;
• konteinerite soovitud paigutus lihtsa skeemina, näiteks ühes reas, vastakuti või sektsioonides;
• kasutajate ja jäätmevedaja ligipääsu suund;
• ukse soovitud asukoht ning võimaluse korral avanemissuund;
• valik avatud varjualuse, osaliselt suletud lahenduse või suletud prügimaja vahel;
• soovid seinatäite, katuse, lukustuse, värvitooni ja sektsioonide kohta.

Fotod aitavad kirjeldada tingimusi, mida mõõtude loend üksi ei näita. Soovitame lisada üldvaate kavandatud asukohast, foto ligipääsuteest, olemasolevate konteinerite pildi ning lähivaated võimalikest takistustest. Takistuseks võib olla näiteks piiratud liikumisruum, olemasolev rajatis või muu objekt, millega tuleb paigutamisel arvestada.

Kui olemas on asendiplaan või muu paigaldusala kirjeldav objektiinfo, võib selle päringule lisada. Konkreetse dokumendi olemasolu ei ole siiski iga päringu puhul vältimatu. Sageli annab ka käsitsi tehtud ja selgelt tähistatud skeem piisava esmase ülevaate.

Kasutage kõigi mõõtude puhul üht mõõtühikut ning märkige skeemile ja fotodele arusaadavad nimetused. Kui mõni mõõt on ligikaudne või jäi kontrollimata, tähistage see eraldi. Ebaselge mõõt on parem selgelt välja tuua kui esitada seda täpsena.

Koostame objekti ja soovitud lahenduse põhjal arusaadava pakkumise ning saame aidata sobiva variandi valikust kuni valmistamise ja paigalduseni.

Küsi objektile sobiva prügimaja pakkumist

Sobiva pakkumise koostamiseks saatke meile konteinerite andmed, paigalduskoha kirjeldus ja oma eelistused. Valikute järjekord on lihtne: esmalt konteinerite arv ja mõõdud, seejärel objekti tingimused ning ligipääs, avatud või suletud lahendus, materjal ja vajalikud lisad.

Lisage päringule paigaldusala mõõdud, fotod ja võimaluse korral lihtne skeem. Märkige ka soovitud seinatäide, uste asukoht, katus, lukustus, värvitoon ning sektsioonide vajadus. Nende lähteandmete põhjal saame koostada objekti ja soovitud lahenduse kohta arusaadava pakkumise.

Küsi hinnapakkumist